Riigikontroll: eksporditoetus ei täida eesmärki

Riigikontroll kirjutas aruandes, et nii nende kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangul on ettevõtlustoetust saanud ja mittesaanud ettevõtete eksport kasvanud enam-vähem võrdselt.

Aruande järgi on Eesti eksportivate ettevõtete lisandväärtus aastatel 2007–2013 kasvanud, kuid MKMi 2014. aasta mõjuanalüüs näitas, et nii ettevõtete ekspordimaht kui ka lisandväärtus on kasvanud ühtmoodi, kui vaadata ettevõtlustoetusi (sh eksporditoetusi) saanud ja mitte saanud ettevõtteid. „See tähendab, et toetused pole andnud vajalikku ja oodatud kiirendit ettevõtete arengusse,“ teatas riigikontroll.

Riigikontrolli hinnangul on Eesti ekspordiga seotud põhiprobleemid püsinud samad juba peaaegu 15 aastat. Poliitikadokumentides on jätkuvalt toodud valdkonna väljakutsena esile ekspordi vähene lisandväärtus, sihtturgude ja eksportivate ettevõtete vähesus ning suure osa ekspordimahu koondumine väheste ettevõtete kätte.

„Aastatel 2007–2013 on valitsus püüdnud neid probleeme leevendada ja kuigi mõne probleemi puhul ongi olukord arvestatavalt muutunud, ei ole ekspordi toetusmeetmed üksi olnud nende kitsaskohtade leevendamiseks alati piisavad või ei ole nende probleemide leevendamisega piisavalt jõuliselt tegeldud,“ kirjutas riigikontroll. „Valitsuse ekspordipoliitika juhtmõte on olnud ekspordimahu kasv. Praegu on vaja üle vaadata ja mõista, kas need probleemid ikka on endiselt probleemid ja miks.“

Riigikontrolli teatel on tunnistatud, et just mikromajanduslike andmete analüüsi puudulikkus ei võimalda lõpuni mõista seoseid ettevõtete käitumise, toetuste ning makromajandusliku arengu vahel. Teavet justkui on, aga samas pole ka ning õnnestumiste ja ebaõnnestumiste põhjused jäävad selgusetuks.

Riigikontroll kirjutab aruandes, et on näinud MKMi ja EASi ametnike püüdlusi täita vajalikud lüngad teadmuses, samas on puudunud poliitilise otsustamise tasandilt lähtuv nõudlus põhjaliku ning ettevõtluspoliitika toimimise olulisi seoseid avava teabe järele. Kuna aga ettevõtete tegevuse edukusest sõltub otseselt riigi tulude hulk, siis on riigikontrolli hinnangul selline teadmuse puudumine süsteemne risk valitsuse ettevõtluspoliitikas. „See ohustab nii toetusraha kasutamist kui ka majandusarengu nutikat suunamist. Viimast on aga hädasti tarvis, arvestades valitsuse ambitsioonikaid makromajanduslikke eesmärke ning lähiaegade raskesti prognoositavaid ja muutlikke majandusolusid,“ teatas riigiasutus.

Riigikontrolli soovitused, et valitsuse tegevus oleks Eesti majanduse arendamisel maksimaalselt mõjus:

laiendada majandusarengu üle peetavat diskussiooni, kaasates ka riigikogu konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ülevaatamisse ja ajakohastamisse;valitsusel anda riigikogule regulaarselt aru „Eesti 2020“ eesmärkide saavutamisest, kusjuures aruandlus peaks selgitama nii riigi tegevuse mõju ettevõtete tasandil kui ka erinevate koordinatsioonisüsteemide toimimise tõhusust;valitsusel tugevdada analüütilist võimekust uurida ettevõtete tasandil majandusarengu protsesse. See võimaldab valitsuse makromajanduslikke eesmärke silmas pidades mõista seniste meetmete õnnestumiste ja ebaõnnestumiste põhjusi ning kujundada paremaid meetmeid tulevikus.